Facebook Profile Master

juuni 2018
E T K N R L P
« nov.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Rubriigid

Facebook Profile Master

Putini Plaan

 

Olgem ausad et pealkiri on veidi eksitav. Ma justkui väidaks et teaks mis Putinil plaanis on. Ei tea kahjuks. Kuid sel nädalal sain siiski olulise vastuse tähtsale küsimusele, mis mulle rahu ei andnud. Nimelt Putin siiski pole idioodist poliitik. Ja see on kergendus. Vaimuhaige suurriigi juht on ohuks nii endale kui tervele maailmale. Vähemalt minu jaoks loksusid nüüd paljud asjad paika ja ma leian et Venemaa edasine käitumine on siiski prognoositav.

 

Mis järeldused saan ma siis oma mõtiskluste põhjal teha? Aga palun, siin nad on. Kusjuures olen tähele pannud, et kipun liialt pikalt kirjutama. Seekord teen lühemalt. Kui õnnestub.

 

Esiteks sain kinnitust et kogu see segasevõitu aktsioon Ukrainas ja Krimmi liitmine Venemaaga on otseselt suunatud sisetarbimiseks. Selge see, et kannatada said selle käigus absoluutselt asjasse mitte puutuvad riigid ja inimesed, kuid see selleks. Üritan siis nüüd oma seisukohta punkthaaval kirjeldada.

 

Kui Venemaal hakatakse rääkima patriotismist, siis teadke: kuskil on midagi pihta pandud. Mihhail Jevgrafovitš Saltõkov – Šedrin ©

 

  1. Maidan kui nähtus. Putin kardab et Maidan levib ka Venemaale. Sest nagu ma juba enne mainisin, pole Venemaa ja Ukraina valitsemissüsteemil erilist vahet, tavainimene ja ärimees kannatavad nii siin kui seal. Loomulikult Ukrainas oli olukord märksa hullem kuid seda ennekõike ebakompetentse ja süüdimatult ahne Janukovitši tõttu. Venemaal veel hetkel peetakse sellega piiri, et mitte kriitilist joont ületada. Kuid Ukrainas leidus teistsuguse kultuuritausta ja mentaalsusega inimesi, kelle valulävi tuli ette oluliselt kiiremini kui pärisorjuse ja sovokiga välja koolitatud venelastel. Venelased võivad ehk aastat viis veel kannatada. Selleks oli Putinil vaja tõrjuda Maidani sündmused tahaplaanile ning näidata ukrainlasi naeruväärsete hädavarestena, kes ei suuda oma riiki kaitsta. See tal ka õnnestus, ehkki objektiivselt võttes ainult Ukraina valitsuse ja poliitilise süsteemi suhtes mitte barrikaadidel võidelnud ukrainlase suhtes. Kuid keskmise biomassi hulka kuuluva Putini elektoraadi esindaja jaoks pole sel eriti vahet. Eesmärk on täidetud.
  2. Majanduslikud probleemid. Neist kirjutasin pikemalt eelnevalt. Tegelikult majanduslikud probleemid ei ole tekkinud ainult viimasel ajal. Nad on kasvanud kogu Putini valitsemise ajal. Kirsi tordile pani aga Euroopa gaasitarnete divertifitseerimise plaan ning Iraani vastu suunatud naftaembargo tühistamine. Selge, et lähiaastatel langevad Venemaa gaasi ja naftatarned Läände kordades. Probleemid rublaga algasid aga juba kõvasti enne Ukraina sündmusi. Putin ei saa sinna midagi teha. Seega läks ta välja uhke sammu peale ja otsustas ust paugutada. Nimelt ma leian, et tema üheks eesmärgiks oligi Venemaa vastaste sanktsioonide esilekutsumine. Nüüd on lihtne majanduslangust põhjendada pahade imperialistide salasepitsustega. Sest muidu peaks Putin hakkama seletama miks inimeste elatustase langeb, kuigi tegu on maavarade poolest rikka riigiga. Miks Putin pole 20 aasta jooksul mitte midagi teinud Venemaa majanduspotentsiaali parandamiseks ja miks on majandus hullemas seisus kui isegi NSVL-i ajal. Samas ei soovi Putin liialt tõsiseid sanktsioone, mis annaksid endast kohe tunda. Seega ma leian, et lähitulevikus jääb tema sõjakus rohkem sõnaliste ähvarduste tasemele.
  3. Rahvuslik probleem. Kuna lubasin et teen lühidalt, siis ei hakkagi sellest hetkel pikalt heietama. Tegelikult vääriks venelaste identiteediprobleemid ja rahvusküsimus eraldi põhjalikku artiklit, ehk kirjutan selle ka kunagi valmis. Venemaal on juba mitu aasta kogunud jõudu natsionalistlikud jõud, kes ei soovi enam elada nõukaajast pärit sõbralikus internatsionaalses peres. Paljuski on probleemi põhjustanud Kesk – Aasia odava tööjõu imbumine Venemaa suurlinnadesse (eriti Moskvasse) ning vaenuliku kogukonnana venelaste seas elavad Kaukaasia rahvaste esinajad. Natsionalistid (kelle hulka võib põhimõtteliselt väikeste reservatsioonidega lugeda ka Navalnõi) on Venemaal üha enam populaarsust võitnud ja võib olla oleksid nad järgmistel presidendivalimistel Putinile reaalset konkurentsi pakkunud. Palun tähele panna, et kuigi Venemaa presidendi ja duumavalimistel rikutakse massiliselt seadusi, saaks Putin võimule ka ausate valimiste tulemusel. Rikkumised tulenevad tihti lihtsalt valimisametnike orjameelsusest ja soovist võimu ees silma paista. Teatud stabiilsust ja tugevat riiki ihkava biomassi Putini meelsus on teada. Lisaks pole peale Putini ka eriti kellegi teise eest hääletada. Opositsiooni pitsitamine ja diskrediteerimine korraldatakse juba ammu enne valimisi. Nüüd aga oleks võinud olukord kardinaalselt muutuda. Putin leidis ka sellest väljapääsu – kui ei suuda liikumist maha suruda, asu selle etteotsa. Peale Krimmi liitmist Venemaaga on tema poole asunud isegi ekstreemsed natsionalistid, kes muidu Putinit sovokiks ja varjatud kommunistiks pidasid.

 

Ma tegelikult kuulasin täitsa huviga seltsimees Putini kõnet Krimmi Venemaaga liitmise puhuks korraldatud üritusel. Mis ma seal siis huvitavat kuulsin? Tegelikult on poliitikute ja diplomaatide juttu vaja kuulata selektiivselt ja nende kõnepruugiga on vaja harjuda Ma jätsin kohe kõrvale kõik need hüüdlaused ja mõtteterad mida Putin muidu korrata armastab ja üritasin leida midagi uut. See et venelasi igal pool kiusatakse ja neid on vaja kaitsta on Putin juba sadu korda korranud. See, et Venemaad kui riiki keegi ei austa oleme me ka kuulnud juba ammu. Midagi uut pole ka Putini väidetes, et Venemaale peaks maailmapoliitikas kuuluma suurem roll. Küll aga mainis Putin kahte terminit, mis minu meelest olidki tema sõnavõtu võtmeks. Seda pole Putin iialgi varem maininud. Nimelt rääkis ta ka viiendast kolonnist ja eri sorti rahvuslikest reeturitest. See on kindel märk, et nüüd sai Putin ka midagi rahvamandaadi sarnast repressioonide läbiviimiseks. Edaspidi on rahvavaenlane igaüks, kes julgeb kritiseerida Putini tegevust. See toob aga kaasa tsensuuri tugevnemisele ja ilmselt ka vaba interneti kadumise.

 

Ausalt öelda, leiab siin veelkord kinnitust, et Putin on üsna hea taktik aga vilets strateeg. Kui pikalt on ta võimeline oma samme ette planeerima, ma ei tea, ilmselt mitte eriti pikalt. Praegu kasutab Putin võimul püsimiseks sama strateegiat mis NSVL-i ajal, ehkki veidi uues kuues, kaasates totaalset riigi õigeusustamist. Me ju kõik teame et N.Liit lagunes. Samas pole Putinil tõenäoliselt enam ka erilist valikut. Oma valitsemise ajal on ta korda saatnud nii palju sigadusi, et erruminek ja mõju kaotamine tooksid kiirelt kaasa ta parimal juhul vangi saatmise.

 

Mida Putin plaanib edasi teha?

 

Ma usun, et nüüd keskendub Putin pigem Venemaa kammitsemisele. Miks ma arvan, et ta ei jätka kõikvõimalike saadaolevate piirkondade annekteerimist?

 

Esiteks ei pea Venemaa majandus sellele vastu. Ka Krimmi finantseerimiseks võeti vahendid Krasnodari eelarvest. Vevalt et vene inimesed selle üle eriti rõõmustavad, kuid hetkel tundub et impeeriumi teemaline ekstaas ületab meelepaha. Kui nüüd veel silda ka maismaalt Krimmi ehitama hakatakse, siis ei oska ma neid kulusid enam prognoosida. Vaevalt et ka Krimmi maavarade ekspluateerimine lähiperspektiivis mingit positiivset mõju avaldama hakkab.

 

Teiseks ei suuda Venemaa nii ehk naa NATO-ga sõdida. Nii näiteks leiab Venemaa ekspeaminister Dmitri Rogozin, et Venemaa kaotaks sõja NATO-le maksimaalselt kuue tunni jooksul. Kui õige see arvamus on, ei oska öelda. Kuid enamik analüütikuid vaidlevad vaid selles osas kui kiiresti Venemaa kaotab, keegi ei näe tal võiduvõimalusi. On ka välja käidud erinevaid teooriaid selle kohta kas Venemaal on üldse säilinud tuumapotentsiaal. Seega ei saa Putin ka väga vinti üle keerata.

 

Kolmandaks Venemaal oli väga hea võimalus muskleid näidata. Ukraina oli selliseks eesmärgiks nagu loodud. Olgem ausad, Krimmi referendum oli kindlasti võltsitud, kuid rohkem ajapuudusest. Enamik Krimmi elanikke oleks niikuinii Venemaaga liitumise poolt hääletanud. Kasvõi näiteks juba alati poliitiliselt aktiivsed pensionärid, kes Venemaalt 300 rubla rohkem pensioni saaks. Mis muud jamad see kõik kaasa toob, jõuab neil ehk alles hiljem pärale. See, et Ukraina võimud ei olnud 20 aasta jooksul teinud mitte midagi, et piirkonda integreerida, on ainult Ukraina enda süü. See, et Ukraina armee on võitlusvõimetu on samuti paljuski ukrainlaste endi teene. See, et miilits ja eriüksused on rahvuslikult ja poliitiliselt kallutatud ja ei suuda ning ei taha uut valitsust aidata on ka ainult Ukraina probleem. Lõpuks on paljuski Ukrainlaste süü see, et Budapešti memorandum polnud ratifitseeritud, mis muudab ta juriidilises mõttes küsitavaks. Kas siis Ukrainale on mingit välismaist valitsejat vaja?

 

Tegelikult on rahvusvaheline üldsus niigi Ukrainat palju toetanud. Raske on öelda, mis oli Putini esialgne plaan, Kuid ilmselt arvestas ta endale krahmata ka Ida – Ukraina. Ma pakun et rahvusvaheline reaktsioon oli Putinile üllatuseks ning suuremad plaanid tuli maha matta.  Sellele viitab ka Krimmi referendumi aja mitmekordne muutmine ning üldse referendumi absurdsus. Nimelt esitati referendumil küsimus soovi kohta liituda Venemaaga. Tulemus oli positiivne. Siis aga vist hakkas keegi Venemaal konstitustiooni lugema ja selgus, et ei saa liita endaga teise riigi alasid. Sellepärast tunnistas Putin esmaspäeval Krimmi iseseisvust kuigi Krimmi referendumil polnud sellist küsimust üles seatud. Ning alles peale seda võeti Krimm Venemaa koosseisu vastu. Kohustuslikud absurdiminutid. Lihtsalt on see üks näide sellest, et ka Kreml oli omajagu paanikas ja üritas enda jaoks paremat lahendust leida. Läbimõeldud plaanide puhul sellist asja ju ei toimuks.

 

Kui kedagi huvitab, kas Venemaa kujutab ohtu Eestile vastaks, et mitte rohkem kui kogu aeg on kujutanud. Ausalt öelda mind paneb nördima viimane aeg meie meedias alanud hüsteeria a la zee Russians come. Ma tahaks tõesti uskuda, et poliitikud üritavad lihtsalt nii oma elektoraadiga tööd teha ja ajakirjandus üritab rohkem profitit teenida. Sest hirm müüb alati (nagu kataklüsmid, maailma lõpud ja igasugu muud seagripid). Ja võib olla tehakse seda soovist muuta EL-i suhtumist Venemaasse. Sest kui see paanika on siiras, siis on ikka väga kahju et meie riigis on võtmepositsioonidel imbetsillid.

Share

7 kommentaari Putini Plaan

  • Marek Laane

    Siiski, Krimm kuulutas ennast iseseisvaks pisut enne seda, kui Putin seda tunnustas. Vt http://www.rada.crimea.ua/act/11748

  • Kalevi Poeg

    Mitte ainult pealkiri, vaid ka lõpp, viimane lõik on eksitav.

    Ajalugu ei anna ühtegi näidet, kus Vene impeerium ei püüaks laieneda ja vallutada.
    Millel põhineb autori nõrdiv optimism? Ilmselt rumalusel ja ajaloo teadmatusel.

  • Kalevi Poeg

    Ja veel nii kategooriliselt – viimane sõna – imbetsill!

    Iial ära ütle iial! Ja ajaloo ja karma paradoks on see, et kes ütleb, see ise on.
    Inimene sõnab ennast ise ära. Kui midagi väga kõvasti eitada, siis just see läheb tõeks.
    Ilmselt on autor nii noor ja harimatu, et ei tea – kõik on võimalik,
    ja eriti tõenäoline on impeeriumi pidev sõda piiririikide vastu.
    Kas see lühinägelik oletus on mõeldud 2-3 aastaks või 100 või 500 aastaks? Või 1000 aastaks?
    Kust võtab autor julguse väita seda, mis on nii vähetõenäoline – igavene rahu?

    Eesti ja Vene ajalugu

    1030 – Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
    1051 – Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
    1054 – Izjaslav korraldab retke “sosolite” vastu ja maksustab neid raskesti. “Sosolite” nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad “sosolid” maksuvõtjad minema.
    1061 – eestlased hävitasid Jurjevi ja vabanesid Vene ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani.
    1077 – Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos “tšuudide” vastu.
    12. saj. algus – Novgorodi vürsti Mstislavi retk “Otšela” vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
    1113 – Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke “tšuudide” vastu ja võitnud neid “Boru peal” (oletatavasti Irboska või Metsepole).
    1116 – Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
    1130 – Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
    1132 – Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. “Juhtus hiigla pahandus ja mustus”, jutustab vene kroonika, “palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha.”
    1134 – Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
    1180 – Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.

    1190 – Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
    1192 – Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
    1192 – Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
    1210 – Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
    1211 – Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
    1212 – Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
    1216 – Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega. Koostöö algus eestlaste ja Ordu vahel venelaste vastu. Ugalased koos orduga teevad vasturetke Pihkvamaale.
    1217 – Venelaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
    1218 – Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub eestlastelt Ordule.
    1219 – Venelaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk venelaste alale.
    1221 – Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. Ordu kolmas retk venelaste vastu eestlaste osalusel.

    1223 – Venelased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
    1226/27 talv –venelaste suur röövretk Novgorodi vürsti Jaroslavi juhatusel Häme maakonda Soomesse.
    1227 suvi – venelaste rüüsteretk Karjalasse.
    1228 – Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
    1234 – Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
    1241 – Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
    1242 – Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
    1248-1250 – Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
    1253 – Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
    1255 – venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse.
    1262 – Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja “palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki”.

    1267 – Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
    1268 – Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
    1269 – Ordu vastulöök Pihkvale eestlaste osalusel, Irboska ajutiselt Ordu käes.
    1278 – Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse.
    1294 – venelased põletavad Narva.
    1296 – Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks.
    1322 – Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel, Irboska tehakse maatasa.
    1329 – Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel.
    1341 – venelased põletavad teist korda Narva asula.
    1342 – Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
    1343 – Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodša juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
    1367 – Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, venelased põletavad kolmandat korda Narva.
    1368 – Ordu väed Irboska all.
    1371 – Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
    1406 – Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
    1407 – 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
    1480 – Novgorodi allaneelanud Moskva suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, mille väes võitlevad ka eestlased, venelaste röövretked Lõuna-Eestisse. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.

    1481 – Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
    16. saj. algus – Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
    1501 – Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut.
    Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
    1502 – Venelaste retk Tartu piiskopkonda.

    1558-1582 – Vene-Liivi sõda.

    1558 – Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. “Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära.”
    11. mail vallutatakse Narva linn.
    Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 – 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
    1559 – Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
    1560 – Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
    1570 – Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. “16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära.” Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
    1573 – Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
    1574 – Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. “Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära.”

    1575 – Venelased vallutavad Pärnu
    1575 – Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. “Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta.”
    1576 – Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: “Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist.”
    1577 – Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
    1579 – Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. “Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale”.
    1656-1658 – Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.

    1700-1721 – Põhja sõda

    1700 – Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
    1701 – Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda.
    1701 – Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
    1702 – Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: “Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda – nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa.”

    1703 – Tsaar Peeter I väejuhi šeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: “Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi.”

    1703/04 – Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
    1704 – Venelaste rüüsteretk Tartumaale: ”
    1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla.”
    1704 – Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsiooni tingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
    1704 – Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. “Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiged, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia.”
    1707 – Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
    1708 – Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha. 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
    1709 – Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
    1710 – Tallinn kapituleerub venelastele.

    1710 – 1918 – Eesti tegelik kuulumine Vene alla.

    1917 – Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
    1918 – Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
    1924 – Piiri tagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
    1939 – Vene surub Eestile peale vägivaldse “abistamispakti”. Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
    1940 – Vene kommunistlik punaarmee („pronkssõdur”) marsib 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene sõjavägi Eestis riigipöörde.

    1944 – Vene kommunistlik punaarmee tungib 2. veebruaril üle Narva jõe Eestisse. Algavad lahingud.

  • Peep

    Kui Putin oleks olnud veendunud et Eesti on piisavalt ohutu ja kergelt allaneelatav subjekt, siis oleks seda ka tehtud. Kuid õnneks on mujal veel paremadi subjekte, mida annab alla neelta.
    Ei maksa muuseas loota, et Putin meie mõistes ratsionaalselt käituks. Selles artiklis püüad isegi seda ratsionaalsust tabada. Nii nagu ei kõitunud Putin ratsionaalselt ka Gruusia puhul. Mitte keegi ei uskunud, et nii võiks üleüldse juhtuda. Ent üllatusega leppis muu maailm sellega hoopis kiirelt, mis sillutas tee Krimmini. Ja ausaltöeldes ega need reageeringud pole ka praegu mingid piiri panevad. Aasta pärast on teema unustatud, kõik tahavad äri ajada ning sellal kui kõik pragmaatilist äri ajavad valmistub Putin järgmiseks sammuks. Mis see on, me ei tea. Kuid ei või kindel olla, et see poleks eesti. Ning kui tahad rahu, valmistu sõjaks.

  • Taavi

    Hm, kuiva analüüsi käin ma mujalt lugemas. Äkki on autor nõus oma näo säilitama ja endise, kiirustajate nördimuse esile kutsunud, värvikama stiili juurde tagasi pöörduma. Kui tohin paluda…

    Mis aga puudutab Kalevi Poja ajalootundi, siis faktid võivad õiged olla. Rõhutan, võivad, eriti kaugemale jäävad. Samas on fakt ka see, et tänaseni pole agressiooni toimunud. Mis on iseenesest üllatav – Eesti pole sõjalises mõttes ju arvestatav vastane. Ning maailm on korduvalt demonstreerinud oma hambutus jultunud agressiooni vatsu olukorras, kus puudub majanduslik huvi…

    Samas ei saa välistada,et Putler tõepoolest kasvavate siseprobleemide leevendamiseks näiteks järgmisel kevadel ühe väikese võiduka sõjakäigu ette võtab ning E.On pealike taoliste majanduslimukate mahitusel selgubki äkitse, et artikkel 5 siiski ei kehti olukorras, kus selle rakendamisel jäävad kaminad külmaks ka Bundestagi ülemise korruse kabinettides.
    Täname panuse eest missioonidel, kuid sorry, meil on külm, saate ju isegi aru…

    Tõsi, säärase stsenaariumi tõenäosus on alla kolmandiku. Kaks kolmandikku on neil õnnetutel, kes Venemaast lõunas…

    Omaette huvitav käik oli Soome piiri äärse luurejaama taasmehitamine…

  • vipu

    Taavi, siis võtad automaadi ja lähed rindele, Eestit kaitsma. Muidu jäädki halama kuidas suured meid ei aita.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>