Facebook Profile Master

mai 2018
E T K N R L P
« nov.    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Rubriigid

Facebook Profile Master

Ukraina vol. 2

Mis toimub Ukrainas vol 2

Üritan nüüd siis austet lugejale pakkuda oma visiooni sellest mis meie sõprade ukrainlaste juures toimub. Tuli pikk paus sisse jälle ja vahepeal oli isegi kerge lootus, et ehk lõppeb neil see jama ära ja ei peagi rohkem midagi kirjutama, aga võta näpust. Ooper käib ka puffetis, ja ilmselt veel tükk aega. 

Ütlen veel ka seda, et osaliselt on sama teemaga seotud ka minu järgmine jutt, mis peaks teatud nüansse seletama ja täiendama. Nii et oodake natuke ja võtke asja kontekstis.

Hoiatan ette, et seekord võib mul tekst veidi lohisev tulla. Lõpuni lugeda seda vaevalt et keegi viitsib. Seletan ära ka miks. Ma olen ka natuke ÜRO julgeolekunõukogust õppust võtnud ning pean mainima et olen deeply concerned kuna igat liiki lääne eksperdid ei oska seletada mis Ukrainas ja Venemaal toimub ning miks Putin nii käitub nagu ta käitub. No krt, see ei ole eksperdi tase mis nad kirjutavad. Muidugi ma lohutan end sellega et äkki nad on nagu poliitkorrektsed või midagi sellist.  Hiljuti lugesin siin mingi Inglise analüütiku (loodan et mitte sõnast anaalne) üllitist, kus ta seletas Putini käitumist kui postmodernistlikku patriarhaalsete väärtuste agressiivset renessanssi. Vaat peale selle lugemist ma olin nii concerned et pidin hingerahu taastamiseks öö otsa taksoviina jooma. Kui nii edasi läheb muutun ma juba nii sügavalt murelikuks et pean redeli võtma et näidata kui sügavalt. 

Enamus asjalikku analüütikat tulebki just vene või ukraina ekspertide sulest. Kuivõrd Lääne kolleegid end sellega kursis hoiavad ma ei teagi, kuid tahaks loota et siiski hoiavad.  Ühesõnaga, kui mu juttu siin mõni Obama, Cameron või mõni muu Merkel lugema sattub, siis teate kelle poole pöörduda ja kes teile ütleb kuidas asi tegelikult on ja mida teha.

Vatnik ja tulnukas ehk Valdise pääsemine.

Ma ei pretendeeri siin eriti mingile eriti sügavale teadmisele sõjanduses, kuid tavaliselt siiski algab enamik sõjategevuse kirjeldusi kohalike olude ja geopoliitika kirjeldusega. Eks siis anna ka mina väikse kirjelduse sellest kus ja mis oludes kogu see tsirkus käib. Kuid teisest küljest käesoleval juhul sõltub kõik sellest, kuidas lugeja saab aru asjaosaliste hingeelust. See tähendab peame populaarsel kujul natuke rääkima psühholoogiast, kuna see on võtmeküsimus ja just seda lääne inimesed ei pruugi alati taibata. Selle mõistmiseks on aga vaja aru saada paarist põhilisest asjast milleks on sovokid ja vatnikud ning mida kujutab endast see onu Putini müütiline Kagu Ukraina.

Kuigi Kreml jahub pidevalt kodusõjast, mis toimub Kagu Ukrainas ja mingist oma müütilisest Novorussias (Voldemari ja Co meelest peaks see koosnema Donetski, Luganski, Dnepropetrovski, Harkovi, Zaporozje, Nikolajevi, Odessa, Hersoni ja Krimmi oblastitest) siis tegelikult hõlmab see enam – vähem aktiivne lahingutegevus vaid osa Luganski ja Donbassi oblastitest. Kremli meelest käib hetkel Ukrainas venelaste kodusõda Kiievus võimule tulnud hunta vastu.  Iseenesest on juba termin “hunta” väga omapärane. Sõnaraamat seletab huntat kui võimule tulnud sõjaväelist diktatuuri. Uuest Ukraina valitsuses aga sõjaväelasi ei ole. Kui kuskil istuvad  valitsuses kindralid ja polkovnikud siis on see koht just nimelt Moskva ja mitte Kiiev. See fakt nagu viitab meile millise vaimse potentsiaaliga auditooriumile on Kremli propa suunatud. Ometigi leiab see vastukaja just Luganski ja Donetski oblastites, miks?

novorussia

Ootused vs. reaalsus

Põhjuseid on siin palju. Nii näiteks on Ukrainal tüüpiline postsovoki sündroom, kus on küll riik kuid puudub rahvus. Raske öelda, kas Kiiev on seda probleemi enne teadvustanud, kuid teinud pole ta selle seisu likvideerimiseks küll midagi. Muidugi Ukraina pole selle murega üksi, ka Kasahstani võib sarnane situatsioon ette tulla, kus Moskva poolt antud tõuke ajendil võidakse riiki venelaste ja kasahhide vahel jagama hakata. Kindlasti tuleb ära mainida ka Luganski ja Donetski oblastites valitsevat jõhkrat sovoki mentaliteeti. Ning peale selle veel ka väga lühinägelikku Kiievi poliitikat, kus Regioonide Partei mõju vähendamiseks midagi ette ei võetud. Kiiev eelistas Ahmetoviga diili sõlmimist rahuliku kooseksistentsi nimel. Nii sai ta näiliku rahu, kuid kaotas elanike toetuse.

Seega võiks kokkuvõtvalt demograafia kohta öelda niipalju, et suurlinnadesse kogunes ilmselt nõukaaegse mentaliteediga kontingent, samas kui maakohtades on veel paljuski säilinud end ukrainlasteks pidav elanikkond.

Nüüd vaatleks kohaliku rahva mentaalset seisundit. Olen ka ise sealkandi elanikega veidi kokku puutunud, ning huvitaval kombel meenutavad nad väga eestimaise filmi “Tulnukas ehk Valdise pääsemine” tegelaskujusid. Alati kui ma sealtkandi uudiseid kuulen, ujub mulle see nimetatud film vaimusilma ette. Kes tahab Dombabwe ja Luganda inimeste hingeelu veidi paremini mõista, siis soovitan soojalt enne selle filmiga tutvuda. Tegelikult mõnes mõttes isegi sobivam film on vene päritoluga “Tšornõi bumer” (Must bemar), aga selle vaatamine eeldab idanaabri keele valdamist.

828473_original

Ideaalne partioot. 33% kadedust, 33% lollust, 33% vihkamist, 1% viina.

Donbassi elanikega peab suhtlema. Ja ei tohi sealjuures ülbitseda. See tähendab tuleb rääkida selgelt ja lühidalt. Muidu võivad nad küsida “Sa oled mingi eriti tark omast arust wä?” ja muutuda agressiivseks. Kui on vaja näiteks oblastivalitsuse hoone ära vallutada peab neile ütlema – “ See on oblastivalitsus. Seal on peded. Anname neile raudkangiga. Pärast saab viina”. Kui on vaja seletada välispoliitilisi küsimusi peab ütlema – “ Euroopa Liitu ei tohi astuda. Seal on peded. NATOsse ka ei tohi. Siis tulevad siia NATO väed.  NATO sõdurid on neegrid ja peded. Nad annavad kõigile peeru vahele”. Kui on vaja seletada Vene ideed peab ütlema – “ Liitume parem Venemaaga. Vova ütles et seal on kõik zajebiss. Vova on konkreetne mees. Vova ei valeta”.  Muidugi võib nendega vahest laskuda ka diskussiooni. Aga see peab ka olema lihtne ja arusaadav. Näiteks tüüpilisele  vatniku argumendile “ Kui Ameerika tohib kõike teha, miks Venemaa ei tohi?” saab anda väga lihtsa vastuse – “ Sest USA on autoriteet, aga Venemaa on kukk”.  Nii imelik kui see ka pole, on nimetatud vastus kohalikele piisavalt selge ja argumenteeritud. Sellele küll tihtipeale lisatakse “ Aga meil on tuumarelv!”  No siis on tuumarelvaga kukk, mis vahet seal on. Kukega nii ehk naa ühest kruusist teed ei juua. 

Я-Ватник-разное-тигр-живность-1098970

Ümberkehastumise meister. Vasakul mats, mölakas ja rahvuslik häbi. Paremal patrioot, kangelane ning riigi alus.

Nüüd peaksin lühidalt kirjeldama misasi on vatnik . Riideesemena on see nõukaajal väga popp vatikuub, mis tegelikult küll pärineb hoopis Põhja – Hiinast. Indiviidina on see debiilikust sovokk kes positsioneerib end vene rahvuslasena. Nimetatud meem võeti kasutusele runetis, mis vihjab et selle leiutajaks on venelased. Iseenesest meeldiv ja lootustandev fakt, et vähemasti enesekriitika pole veel kadunud. Siit võiks ka eestlased õppust võtta, kuna meil selle enesekriitikaga eriti hästi ei ole. Tegelikult sovokil ega vatnikul pole rahvust. Selline neandertaallase loogika on omane paljudele. Ma olen isegi eesti vatnikuid kohanud. Ja kõige hullem sovokk keda ma iial näinud olen on Venemaal elav korealane. Samas muidugi mis siin salata, venelaste seas on neid siiski kõige rohkem. Miks, selline situatsioon tekkis, kirjeldan järgmises jutus. Hetkel ma siiski üritan kirjutada Ukrainast ja mitte Venemaast. Ehkii kahjuks on need kaks riiki siiski üsna tihedalt seotud nii et üks mõjutab teist.

471px-VatnikOsnovnoe

Näitlik vatnik.

Lisan ka kohe, et jutt ei ole venelastest vaid nagu tähelepanelik lugeja juba isegi märkas vatnikutest mis on nagu Odessas öeldakse kaks suurt vahet. Kuna jutt on täiesti impersonaalne ning pole seotud konkreetsete inimeste ja rahvustega, siis kui keegi ennast siintoodud kirjelduses ära tunneb, on see sügavalt tema enda probleem. Mina pole ju selles süüdi, et Venemaad valitseb hetkel vatniku mentaliteediga alapolkovnik Botox, kelle elektoraadi ja fännklubi samuti moodustavad põhiliselt vatnikud. Muidu pole ju mõtet marginaalidele eriti tähelepanu pöörata (nagu inglise chav-id või USA white trash või hispaania cani-d) kuid tänapäeva Venemaal on juhtunud selline huvitav nähtus kus nad moodustavad ehk isegi üle poole elanikkonnast. Seepärast ongi nende mõistmine oluline.

Vatnikule on omane väga spetsiifiline loogiline paradigma, mis kohati läheb üle paradigma ja loogika puudumisele. Vatniku meelest on kõigis Venemaa hädades süüdi fašistid, ameeriklased, juudid , kaukaaslased, moslemid, pribaltid, hohollid ja reptiloidid (võib kokku võtta universaalse terminiga – judobandeeralased). Stalin oli grusiin, tsaari lasid lätlased maha, Ivan Groznõi oli tatarlane, bolševikud olid juudid ja Viktor Suvorov on pede. Ainult venelased kirjutavad ajalugu. Kõik teised kirjutavad seda ümber kuna neid käsevad jänkid, judobandeeralased, peded jne… Kõigil Ida – Euroopa rahvastel kes venelasi täiesti arusaadavatel põhjustel ei salli (Poolakad, eesltased jne, põhimõtteliselt kogu Ida – Euroopa) on jälk butthurt. Nad võiks asjast üle saada ja edasi elada. Kui vatnikul on jälk butthurt et jänkid nende pseudoimpeeriumi (NSVL) laiali lõid, siis on see õiglane võitlus USA maailmadomineerimise vastu ning multipolaarse maailma ning õigluse eest. Vatnik peab ukrainlasi, poolakaid ja igasugu muid eestlasi ja kasahhe alamat sorti inimesteks. Samas ei saa ta aru miks need eelpoolmainitud rahvad venelasi ei kannata. Üldse eitab vatnik kõigi eeltoodud rahvaste võimet ise midagi otsustada ja isegi vihata. Ukrainlased, poolakad, eestlased ja kasahhid vihkavat venelasi sellepärast et jänkid käsevad. Kuna vatnik juba geneetiliselt on harjunud ka ilma käsuta endast tugevama perset lakkuma, siis eeldab ta et kogu Ida – Euroopa lakub USA perset. Ja üldse, kõik kes vatnikut vihkavad lihtsalt kadestavad teda, they see me rollin, they hatin.  Ukraina vatnik ei näe kohustust olla Kiievile lojaalne, ta pooldab Putinit. Samas Kiiev peab talle pensioni maksma, sest persse, see on ju tema raha. Vatnik võib elada Eestis, USA-s, Saksamaal või Suurbritannias ning pritsida tatti moraalitust ja roiskuvast demokraatiast. Samas ei aja teda mingi trikiga Venemaale tagasi, sest persse, kellelgi pole õigust teda kuhugi ajada, meil on ju demokraatia. Vatnik on matšo, sellepärast vihkab ta pedesid ja annab neile esimesel võimalusel kannaga näkku. Eriti armastab ta ilkuda Conchita Wurst- i eurolaulu võidu üle. Samas käib ta igasugu Boriss Mojesevite ja Filipp Kirkorovite kontserditel.  Üldse on pedeteema vatnikule väga keskne ja oluline asi. Põhiline probleem on siin selles, et pede pole nagu kõik. Aga õige mees peab olema nagu kõik teised ja käituma nagu kõik teised. Siis pole vaja mõelda ja otsustada. Alati saab öelda, aga mis on siis, kõik tegid, mina tegin ka. Vatnikule meeldib kui tema eest otsustab Suur Isa.

Tavaliselt alati on vatnik veel ka koloraadnik. Sest ta kannab Georgi linti (see triibuline värgandus mida vahest ka meil näha on). Kuna Georgi lint meenutab oma värvuselt koloraado mardikat, siis ongi tal nüüd selline uhke nimetus. Sellega kaasneb hüüatus – “Дидываевали!” “Крымнаш!” Ehk siis “vanaisad sõdisid” ja “Krimm on meie!”. Infoks niipalju et internetireegli kohaselt kirjutatakse kõik vatniku hüüdlaused vigase grammatikaga. Seda lihtsalt sellepärast et ka reaalsuses ei sõbrusta vatnik haridusega. Haridus on pehmode teema, vatnik on aga tegija. Nii näiteks tema hüüatus “ Дидываевали! “ peaks tema meelest sümboliseerima NL (Venemaa) võitu fašistliku Saksamaa (Lääne) üle. Muidugi kui hakata vatnikult uurima, et mis siis tema teada tegelikult toimus, võib ta vabalt öelda, et selle võidu saavutas Lenin Napoleoni üle Buratiino lahingus 1218 aastal.

vatniki-2

Ultrapatriootiline koloraadovatnik. Varsti kõigis poodides.

Kokkuvõttes me peame aru saama vatniku käitumismallist mis on järgmine:

  • Kui keegi on temaga viisakas, siis on ta pehmo.
  • Kui keegi on temaga ebaviisakas, siis on ta mölakas.
  • Kui keegi kuulab mis vatnik ütleb, siis on ta perselakkuja.
  • Kui keegi ei kuula mis vatnik ütleb siis on ta vaenlane.
  • Kui keegi vastab kohe vatniku küsimusele on ta argpüks.
  • Kui keegi ei vasta kohe vatniku küsimusele on ta vapsee ülbe.
  • Kui keegi on temaga nõus siis on ta selgelt nõrgem.
  • Kui keegi ei ole temaga nõus on ta siga.
  • Kui keegi pakub talle midagi pakub on ta ori.
  • Kui keegi talle midagi ei paku, ei peeta temast lugu.

Nüüd kinnistamiseks natuke näitlikku materjali.

Alustan väiksest anektoodist, mis illustreerib vatniku mentaliteeti:

Kõnnivad Vitja ja Kolja mööda tänavat. Näevad, eemalt jalutab neile vastu mingi grusiin.

  • Kuule, Vitja, lähme anname talle molli!
  • Noh, anname pealegi…

Jõuavad siis Vitja ja Kolja grusiinile aina lähemale ja nüüd on näha et tegu on eriti suure ja jõhkra välimusega grusiiniga.

  • Kuule Kolja… – poeb Vitja hinge kahtluseuss – Aga… mis siis kui tema hoopis meile lõuga annab?
  • Loll oled vä? Ei tea mille eest meile?

Nüüd järgnevalt väike video Donbassi “maakaitseväelastest”. https://www.youtube.com/watch?v=3OsVztB6I0c  Nende seas esineb ka mingi serblane kes tuli fašistide vastu võitlema.  Video alguses tulevad nad üle Ukraina piiri. Seejärel tuleb terve rida repliike kus vennikesed on ülevas meeleolus, lubavad Odessa peale minna ja demonstreerivad tapetud ukraina sõjaväelastelt võetud trofeesid. Seejärel saavad nad sujuvalt kaela ilmselt miinipilduja tule ning poevad mingisse keldrisse peitu oma haavu siduma. Tuju enam nii lahe ei ole. Lõpetuseks lohistavad nad mingit oma Santa nimelist kambavenda kellest on vatt välja lastud. Taustaks kostub dramaatiline inisemine – “Vaadake nüüd ukrainlased, mida te tõprad teete! “. Sest noh… tõepoolest, mismõttes nagu? Me ainult tulime üle piiri, tapsime natuke ja tahame Odessa peale minna, ja nemad tõmbavad tule peale. Mille eest?

Sel hetkel tahakski selle eelpoolmainitud Briti teadlase käest küsida, et kas nimetatud videos kuuldud pahase hääle puhul on tegu eeladulestsentsi staadiumis omandatud patriarhaalse väärtuste paradigma kvalitatiivse nihkega või siiski pigem tegu posmodernistliku patriarhaadi ja matriarhaadi positsioonide vaheldumise käigus tekkida võiva neurootilise efektiga. 

Mis on huvitav, siis vatnik reeglina kardab võime. Vahet pole mis võimu, peaasi et ta nuuti annab. Hiljuti juhtusin vestlema kahe ennast viina abil nirvaanasse viinud kohaliku vatnikuga. Olin väga üllatunud, kui nad tõid minuni huvitva meditatsiooni Maidani ja Pronksiöö teemadel. Meditatsioon kõlas umbes nii: “ Ei noh… vaata kuidas meil siin Tallinnas oli konkreetne värk. Politsei andis nuia ja kõik veeti minema. Ega õige ka, politseiga ei põrgata. Aga Janukovitš seal maidanil… no misasja, ei suutnud kolm kuud rahvast laiali ajada… Oligi mingi pede, hea et kannaga näkku sai…” Tabasin kõneleja hääles kerge rõõmu ja uhkuse varjundi. Kuigi ma pole kindel kas see oli uhkus konkreetse Eesti politsei üle või hoopiski rõõm selle üle et pedest Janukovitš lõpuks teenitud palga sai või siis ehk mõlemat.

Räpased kapitalistid

Nõukaaeg aga sai läbi. Voldemar pidavat seda üldse 20 sajandi suurimaks tragöödiaks pidama. Loomulikult tekitas nimetatud sündmus ka Donbassi elanikes teatud segadustunde. Poliittunde tehastes enam ei peetud ja seega oli võimatu aru saada mis maailmas toimub. Õnneks leidus ka häid inimesi. Ühel kenal 1991 aasta detsembrikuu päeval ilmusid Donbassi elanike juurde välimuse järgi ülemuste moodi mehed. Noh lipsude ja ülikondadega ning kõhukas portfell käe otsas. Nad ütlesid – “ Hääletame nüüd kõik Ukraina iseseisvuse poolt. POOLT ja mitte vastu, onja. Kui hääletate poolt, elate kahe aasta pärast nagu Saksamaal. Pärast hääletamist saab viina”. Eks rahvas võttis ülemusi kuulda ja hääletaski poolt. No kurat, kõik ju hääletasid poolt.  Ja alles siis said head inimesed aru et midagi on väga viltu. Ülemuse moodi mehed olid nagu mingid… ei teagi… libad või nii.  Vanasti küll nii ei olnud. Ukraina sai küll iseseisvaks, aga Saksamaa moodi ei hakatud elama ei kolme ega kolmeteistkümne aasta pärast. Nõukogude Liidu mastaapides üles ehitatud majandus hakkas lagunema. Sütt polnudki nagu enam vaja või midagi sellist… Igatahes tehastes ei maksud aastate viisi palka. Aga kaevurid ei ole ju mingid pehmod. Nad käisid ikka tööl edasi, mis sest et palka ei makstud. Ega nad mingid peded pole et lähevad ümber õppima ja hakkavad uut tööd otsima.  Vähe sellest, ka kaevurite pojad lõpetasid oma üheksa klassi ära ja läksid kaevandusse tööle. Kus nende isad töötasid. Aga palka ei makstud. Aga läksid ikka. Ega nemad ka peded pole. Muidu oli lahe aga ajapikku hakkas palga puudumine tundma andma. No ja ümberringi toimuv ajas ka kuidagi segadusse. Mingid tegelased panid alguses Kappa dressid selga ja kloppisid kõigilt raha välja. Osad said  ajapikku kaevandustes ja riigi tehastes kõrged kohad. Osad läksid poliitikasse. Mingi kohalik mütsivaras sai isegi presidendiks. Eks tavainimesed ka jahmerdasid nagu suutsid. Sütt leidub Donbassis päris ohtralt. No ja eks siis lõigi kaevur Matvei ühel päeval labida maasse ja kühveldas omale sütt kotti. Söe vahetas ta külamemmede juures kartuli vastu. Pere sai vähemalt süüa. Aegamööda läks Matvei erakaevandus üha sügavamaks. Sest söe saamiseks tuli maa alla pugeda ning paari kuu pärast võttis tema töökoht juba mingi keskaegse kaevanduse kuju. No ja juhtuski nii et mingi hetk sadas miilits kohale. Ebaseaduslik kaevandamine. Lubas kinni panna. Siis aga mõtles natuke ja ütles, et tead, Matvei, kaeva aga edasi. Lihtsalt annad poole saadud rahast mulle. Sellest tekkiski selline asi nagu “kopanka” ehk mingi väikse ebaseadusliku erakaevanduse analoog. Siiamaani oli Donetsk Ukraina liider liiklusõnnetuste poolest. Teedelt leiti pidevalt auto alla jäänud inimesi. Ei, asi polnud sugugi selles, et Donbassi inimesed oleks kuidagi ettevaatamatud olnud. Lihtsalt kopanka on suhtkoht ebakindel asi. Ega siis kaevuritehnikat kellelegi jagatud. Ja kui sa seal kopankas ennast vähe kõvemini sügad või muid äkilisi liigutusi teed, võib sulle igasugu elusa ja elutu keskkonna osiseid ohjeldamatus koguses kaela sadada ja kui näiteks su kaevanduse lagi alla sajab võib üsna kergelt parematele jahimaadele minna. No selge et miilitsaonud ei taha sellist jama. Kuidas sa ikka seletad et inimene sai ebaseaduslikus kaevanduses surma. Hakatakse veel igasugu küsimusi esitama et kes katust pani ja nii edasi ja siis pärast on seda mõttetut siginat saginat kõik kohad täis. Eks siis miilitsad vedasid surma saanud kaevur Matvei maanteele ja vormistasid ära kui liiklusõnnetuses hukkunu. Kui miilits juhtus mängu ilu hindama, siis sõideti veel Matveist autoga ka üle. Aga polnudki nii oluline, sest kohtuekspert oli ka palgal ja oma inimene ning vormistas paberid nii nagu vaja. Kuna selliseid omal käel kaevandajaid oli väga palju ning väga paljud jätsid oma urgu ka elu, siis liiklusõnnetuste ohvrite arv muudkui kasvas.  Aga üldiselt oli täitsa talutav. Vähemasti omad poisid olid igal poolt. Näiteks seltsimees Ahmetov. Tema armastas lihtsat tööinimest nagu ennegi. Mis sest et alguses paistis ta vähe retsi moodi, pärast oli täitsa soliidne. Tõsi küll, tal polnud eriti aega tööinimest armastada, ta oli kogu aja ametis. Rääkis kogu aja et Kiiev kiusab ja ei anna raha ega lase elada. Tema ise oli alati rahva poolt. Siiski aeg ajalt näitas ta oma armastust välja. See oli siis kui oli vaja valima minna. Seda aega armastasid kõik tööinimesed väga. See tegi hinge soojaks ja meenutas vanu häid aegu. Kõik koguti kokku, ja räägiti pikalt kuhu minna ja kelle eest hääletada. Vahest oldi isegi nii lahked, et täideti valimisankeedid ise ära, et aus tööinimene ei peaks vaeva nägema. Pärast sai alati viina. Ahmetov kaitses alati oma inimesi kurja maailma eest. Kuskil läänes pidid elama mingid tigedad bandeeralased, kes räägivad ainult ukraina keeles ja tahavad kõiki selles keeles rääkima panna. Nii ka ei saa ju. Iga laps teadis, et ukrainlane on nõme olla ja Ukrainat polegi tegelikult olemas. Kõik on tegelikult venelased, lihtsalt läänes on mingid neandertaalid, kes vene keelt õieti rääkida ei oska. Lihtne tööinimene meenutas ise kauneid nõukaaegu ja rääkis sellest ka lastele. Nostalgia on alati ilus. Mis sest et palju asju muutuvad seda ilusamaks mida kaugemal nad ajas on. Nii said töölisnoored teada, et kunagi oli paradiis maa peal, kus vorstikilo maksis 20 kopikat, kõik olid võrdsed ja kõik rahvad olid koos sõbralikus peres. Seda et säärane vorst vaevalt süüa kõlbas ning teda polnud eriti saada, tavaliselt unustati mainida. Alati mainiti, et suurel vene rahval oli Nõukogude paradiisis olulisem roll kui teistel, aga see on ju normaalne. Nooremaid vendi tulebi elama õpetada, nad ise ei oska ju. Ja kui sõna ei kuula siis kolakat anda. Kõige hullem oli asja juures see, et need lääne bandeeralased ei lasnud inimese moodi elada. Donbass oli Ukrainas ainuke regioon kus keegi üldse tööd tegi, kuid elu paremaks ei läinud. Kõrval üle piiri oli vennalik Venemaa, kus elu oli palju parem. Kurjad keeled rääkisid küll et see on ainult nende nafta ja gaasi pärast, aga ega siis jänkide ja juutide poolt laiali lastud alatut laimu ei saa uskuda.  Hingesopis ihkasid paljud vanu häid nõukaaegu taga. Õnneks sai lõpuks presidendiks oma poiss, Janukovitš. Mingid juudid jälle irisesid et toimus valimistulemuste võltsimine. Vale puha, ei toimunud. Või kui toimuski, mis siis, Viktor on oma poiss, ta ju ainult hea pärast.  Viktor võttis omakorda omad poisid valitsusse ja üldse igale poole. Õieti tegi, omadega ei plõksita, neid tuleb aidata. Mingid juudid rääkisid küll, et ta pidi riigikassast varastama, aga keda see huvitab. Ta ju alati omadega jagas, tähendab käitus nagu normaalne mees. Pealegi hakkas liikuma jutt, et lõpuks hakkab Vladimir I Nõukogude Liitu taastama, ja meie mees Janukovitš aitab teda selles. See oli ju väga hea ja õige. Lihtne tööinimene vaatas ikka vene telekanaleid ja seal ka räägiti, et Vladimir Suur on õige mees, ja seisab tööinimese eest. Vladimir on muidu ka konkreetne mees, vaata kus on lihased, lendab kurgedega, õpetab kopraid närima ja millist noort eite veel põrutab. Mitte nagu see must ahv Obamenko.  Üldse on Venemaal hea elu, sest Putin pole mingi pede. Ukraina kanalid rääkisid küll midagi muud, aga kes neid ikka usub, teada ju et seal on ameeriklaste poolt kinnimakstud propa. Pealegi ei vaata neid ju niikuinii keegi.  Neid ei saa ju vaadata, seal näidatakse ainult mingeid kukkesid. Eriti veel see Jatsenjuk näiteks… no see on ju üldse… prillidega … Niikuinii oli koolis viieline ja sai iga vahetund peksa. Ükski normaalne mees sellist tonti ei kuula ju. Vene kanalid aga ei valeta, sest ka Nõukogude Paradiisis ei valetanud. No ja kui valetasidki siis mis sellest, ega nad paha pärast. Selge see, et kurjadele jänkidele, euroopa pededele ja muudele judobandeeralastele see ei meeldinud. Nad palkasid karja narkomaane ja kurjategijaid, kes Maidanil hakkasid tsirkust tegema. Üldse maksid nad kõik kinni, et nad kalli Venemaa ja Vladimir Suure vastu  laimujuttu ajaks. Meie poisid küll panid uuesti Kappa dressid selga, käisid Kiievis pedesid peksmas, aga kasu sellest ei olnud… Siis läks asi üldse segaseks. Keegi ei seletanud ka midagi. Lõpuks ikkagi tulid omad poisid ja ütlesid, et nüüd on vaja relvad haarata. Peded said Kiievis võimule, tulevad varsti siia et kõik ausad tööinimesed elundidoonoriteks müüa. Keda ei müü, need saadavad Gei – Roopasse homoprostituutideks. Üldse tahavad nad Gei – Roopa liitu astuda. Nüüd on vähemalt kõik selge, omad poisid ütlesid, nemad ei valeta ju. Vladimir I ka telekas rääkis sama juttu.

Jõujooned ja muud olulised asjad

Miks siiski arenesid asjad nii nagu nad praegu arenevad? Selleks on terve rida põhjusi. Jagame need tinglikult kolmeks.

Moskva 

Sellest olen juba ennegi palju kirjutanud miks on Putinile vaja kogu seda jama Ukrainaga. Subjektiivseid põhjusi on muidugi raske läbi näha. Need võivad olla nii banaalne reaalsustaju kaotamine (15 aastat võimu juures võib ikka ajud ära keerata küll), vatniku mentaliteet (ma ei ole neile mingi pede rsk!), ähmane soov NSVL taastada (Vova meelest oli selle lagunemine 20 sajandi suurim tragöödia), mingid omapärased kartused NATO laienemise osas (mis sest et Venemaa üritas ise NATO-sse astuda), soov põhjendada allakäivat majandust välisvaenlasega (meie majandame hästi, lihtsalt kurjad judobandeeralased loobivad kaikaid kodaraisse) või siis lihtsalt banaalne poolemeetrise vanaldase mehikese alaväärtuskompleks. Lisaks sellele on välja käidud ka teooria mille kohaselt Vova põeb selgroo sarkoma-t (mingi vähi sarnane kasvaja) ning tal pole kuigi kaua elada jäänud. Just sellepärast üritavat ta nüüd igasugu trikkidega ajalukku minna. Kui tõsi see on, ei saa hetkel öelda.  Objektiivseid põhjusi aga näeme kõige paremini siis kui vaatame nende käpikseparastide esitatavaid nõudmisi – Ukraina föderaliseerimine, amnestia kõigile separastidele, õigus moodustada kohalikud kaitsejõud ning oma korrakaitse organid, erilised Luganski ja Donetski oblastite sidemed Tolliliiduga. Ehk siis uus Dnestri äärne vabariik, Osseetia või Abhaasia. Kvaasiriik, millel on Ukraina sees vetoõigus kõigi otsuste suhtes. See omakorda tähendab, et Ukraina ei astu ei NATO-sse, ei Euroopa Liitu, taastab oma rahaga kõik venelaste poolt segipommitatu ning riskib kõvasti separatismi laienemisega. Venemaa sarnane kleptokraatlik uusfeodaalne riik käitub alati kindla malli järgi, ehk siis katsetab uuesti seda, mis enne edukalt õnnestus. Ilmselt on Volli ise ka hetkel kergelt üllatunud, miks tal seekord nii lõdvalt ei lähe kui omal ajal Gruusias, siis ei tulnud temaga eriti keegi plõksima. Oma olemuselt on Putin endiselt polkovnik. See tähendab keskastme juhi staatuses ment. Ment pole sõjard, ta ei sõdi vaid viib läbi piiratud erioperatsioone. Pealegi pole polkovnik mingi otsustaja, selleks olid KGB-s pädevamad isikud. Polkovnik on taktik, ta viib ellu Keskusest tulevaid plaane ning kontrollib, et alluvad kõike korralikult teevad. Sellepärast ongi Putin suht pädev taktik, kuid strateegina täielik null. Ta võib küll võita lahingu, kuid sõja on ta juba kaotanud. Muidugi ka Hitleri puhul oli põhimõtteliselt kohe aru saada, et ta ei suuda võita sõda kahel rindel, ning strateegiline kaotus oli tal juba 1941 aastal ette ennustatav. Mis aga ei saganud Hitleril veel neli aastat mehemoodi tembutamast. Loodame et Putini lõpp tuleb kiiremini ja väiksemate kaotustega.

Kiiev

Olgem ausad, Kiiev on kõik need 23 aastat käitunud liiduvabariigi ja mitte iseseisva riigina.  Ma ei saa öelda, et nad poleks oma plaane ellu viinud, neil lihtsalt pole kunagi mingeid plaane ega välispoliitilisi nägemusi olnudki. Armee oli alavarustatud ning juhtkond koosnes 80% ulatuses onupojapoliitika tagajärjel pukki saanud idikatest ja lihtsalt varastest. Rahvuse ja rahvusliku kontseptsiooniga ei olnud keegi kunagi tegelenud. Kiiev lasi oma idapiirkondades tegutseda sisuliselt eraldi riigil omaenda ideoloogia ja poliitikaga. Ma ei ole antroposoof, s.t. ma ei väida et kõik ukrainlased on vaat sellised, kõik venelased vaat sellised ja kataloonlased hoopis vaat sellised. Samas saab aga ikkagi teha teatud üldistusi. Ukraina rahvas on slaavlased. Vähe sellest, nad on lõunaslaavlased. Ning nagu sellest veel vähe oleks, on nad veel ka enamuselt õigeusklikud. Mis tegelikult tähendab seda, et vene hingele nii omased mõisted nagu “ Бардак, авось ja  похуй © “ on ka neile igiomased ning tänu lõunamaisele temperamendile võimenduvad kümnekordselt. Ehk siis juttu oli sellistest suurepärastest omadustest nagu permanentne korralagedus, ainult heale õnnele lootmine ja pohhuism leian, et ka kõigel sellel on siin kindlasti oma osa. Võeti ju pikka aega Venemaad kui sõbralikku ja vennalikku riiki, kellest pole mingit ohtu karta, isegi teoreetiliselt mitte

Ja üldse, Ukraina suhtes on mul vastakad tunded. Kui neid hetkel ahistaks keegi teine kui see neetud abordi ohver, ütleks ma arvatavasti vaid et nad on paljuski ise süüdi.

Ma loodan, et nüüd hakkab see suhtumine muutuma, ning suuresti tänu Vova korraldatud sigadusele võib Ukrainast kunagi saada täisväärtuslik ja normaalne riik.

Luganda ja Dombabwe

Ütlen ausalt, et tegu on siiski pigem sotsiaalpsühholoogilise fenomeniga mida võiks kirjeldada mõni oma ala spetsialist. Ma küll saan aru põhjustest miks selle piirkonna elanikud niivõrd ajupestud on, kuid samas jällegi ei mõista miks sama propaganda näiteks teistele venelastega asustatud piirkondadele ei mõjunud. Nii näiteks Odessas ja Harkivis on samuti ülekaalus venekeelne elanikkond ometigi seal peale väikeste madinate midagi tõsist ei toimunud, kuna enamik rahvast ei toetanud separatiste. Igatahes peame lähtuma tõsiasjast et keskmine Kohtla – Järve või Maardu elanik näeb võrreldes Luganda elanikuga välja nagu ta oleks konservatooriumi cum laude lõpetanud ja loeks vabal ajal Vergiliust originalis. Veidi offtopic link siia ka. Luganski moe kohta. Pole separatismiga kuidagi seotud, kuid samas annab veidi ettekujutust Luganda inimeste hingeelust. http://www.webpark.ru/comment/20940

Iseenesest on venekeelse rahvusvähemuse kaitse üsna õilis ja õige teema. Näiteks poliitilisi meetodeid kasutades oleks sel kindlasti jumet. Iseenesest mina olen rahvuslike eripärade säilimise poolt, ning ka Ukraina võiks sellest võita. Nimelt juba praegu põgenebvad Venemaalt hullu elu eest esmajärjekorras haritud ja andekad inimesed. Nad lihtsalt on võimelised erinevalt ülejäänud 80% rahvastikust aru saama millisesse kuristikku Putin Venemaad ajab. Ning Ukraina võiks vabalt olla neile heaks elupaigaks. Kultuur ja keel on sarnased, mentaliteet ja kliima ka. Ning ma leian et nad võiksid vabalt anda oma panuse Ukraina teaduse ja kultuurielu edendamiseks. Kui luua ka erinevalt Venemaast õiglane ja soodne äri edendamise keskkond, koliks Ukrainasse ka ettevõtlikumad venemaalased, kelle võimaluset kodumaal äri teha on piiratud korruptsiooni ja onupojapoliitikaga.

Sisevaenlasena esinesid siin Regioonide Partei tegelased, kes üritasid enda väikses feodaalriigis korraldatud rahutuste läbi Kiievilt uut diili saada, kus nimetatud regioonides jääks kõik endiseks. Kas nende plaanid Moskva omadega just täiesti kattusid on omaette küsimus kuid mingil hetkel olid nad kindlasti liitlased. Samas on selge, et kogu see kamp saadetakse prügimäele niipea kui Putinil neid enam vaja pole.

Hu iz hu. 

Õige pea peale Krimmi okupeerimist hakkasid Lugansk ja Donetsk mässama. Ahmetov sealjuures küll justkui otseselt selles ei osalenud, kuid tema kõrvad paistsid kogu selle jama tagant selgelt välja. Ilmselt üritas ta oma positsiooni hoidmiseks veidi jõudu kasutada. A la – näete Kiievi härrad, rahvas pole teiega rahul, aga ärge kartke, ma võin asja ära lahendada, lihtsalt arvestage ka minu huvidega, onja eksja. Tõsi küll aprilli aprilli alguses ei suutnud Kiievi härrad üldse mitte kellegi ega millegagi arvestada, muid probleeme oli piisavalt. Rahvas poleks lihtsalt uut diili Regioonide Parteiga niisama alla neelanud ning sellega tuli arvestada. Ahmetov aga tahtis kiiret vastust, ning algatas isegi midagi kampaanialaadset mis sai nime “Kuula Donbassi”. 

Siinkohal lisan väikse luuletuse Orest Ljutyi-lt, kes annab edasi “Kuula Donbassi” kui nähtuse mõtte. https://www.youtube.com/watch?v=crN_y4Xk0DA

Samas ei teadnud keegi mis sel Donbassil siis öelda on. Sealsed elanikud olid harjunud ütlema seda mis neil kästi, aga Ahmetovil oli nagu natuke piinlik otse välja öelda, et jätke mind pumba juurde. 

Kes siis on need kodanikud separatistid?

  1. Esimene osa separatistidest oleks õigem nimetada statistideks. See tähendab sovoki passiivsusest läbi imbunud kodanikud kelle kreedoks on – mul pohhui, las ülemused otsustavad. Ei saa öelda, et neil üldse puuduksid seisukohad, kuid eriti aktiivselt nad neid väljendada või kaitsta ei suuda. Nimetatud kontingent kannatab kogu toimuva pornograafia käes kõige rohkem. Just nende majade pihta lendavad raketid ja granaadid, nad jäävad tihtipeale tule alla kuna kõõluvad huvi pärast blokkpostide juures ning kogunevad vaatama kuidas separatistid kesklinnast miinipildujaga kuskile kütavad. Nende käest võetakse ära autosid ning muud äravõtmisväärtuslikku vara ning neid vägistavad purjus kasakad, kadõrovlased ja osseedid. Otseselt ei saagi neid nagu separatistideks nimetada. Vastutavad nad põhiliselt oma passiivsuse ja debiilsusega piirneva naiivsuse eest. Praeguseks hetkeks on kas juba surnud või põgeniku staatuse omandanud. Tavaliselt istub selline põgenik kuskil Magadani tühjas pioneerilaagris ja on hämmeldunud miks Vladimir Vladimirovitš talle Moskvas korterit ei andnud ning Gazprom-i tööle ei võtnud. Telekas ju näitas et Venemaal on kõik zajebiss ja Vladimir Vladimirovitš omasid hätta ei jäta. Osad hakkavad tasapisi midagi taipama ja kahtlustama.
  2. Teise osa separatistidest moodustab eelpoolmainitud intellektuaalvähemuste aktiivne element. Kohaliku taimeriigi esindajad. Neile saab AK ja pudeli viina kätte anda ning näidata kätte umbkaudse suuna kuhu tulistada. Nooremale generatsioonile antakse ehk viina asemel midagi nuusutamiseks või süstimiseks. Noh et nii pinges ei oleks. See kamp saadetakse operatsiooni puhul esimesena peale, et saaks kaugelt kontrollida kui tugevad on ukrainlaste positsioonid, kas kuskile on miine paigutatud ja kas kuskil ehk snapier ei istu. Hetkeks juba peaaegu otsa lõppenud kuna nende omahind on küll väike, samas kadu on suhtkoht suur. Vahel harva leidub nende seas ka natuke filosoofilisemaid tegelasi, kes on võimelised autonoomia, vene rahva tuleviku ja föderaliseerimise koha pealt midagi ütlema ilma pededele ja fašistidele otseselt viitamata.
  3. Kolmanda osa moodustavad vabatahtlikud Venemaalt ja isegi teistest riikidest.  Vabatahtlikud selles mõttes, et neile sõdimise eest ei maksta. On ka selliseid. Venemaaga on asi selge. Vova propaganda pluss tõsiasi, et 80% Venemaa elanikest (sõltumata rahvusest) on sovokid ja vatnikud. Üldiselt üritatakse kogu värgile anda veel ka religioosset aurat ning on loodud isegi Venemaa Õigeusklik Armee, kes ka Donbassis sõdib. Seega lisandub siia veel ka element kes põeb ravimatusse faasi jõudnud peaaju kristoosi. Peale selle lisandub siia väiksearvuline Lääne element, kes põeb kas põhjendatud või kujuteldavat teravakujulist butthurt-i USA tegevuse pärast. Nii näiteks on märgatud tervet hulka serblaste tšetnikuid, kes ilmselt omast arust nii USA-le kätte maksavad. Mis keemilised protsessid ülejäänute ajus neid kohale tulema ärgitasid jääb mulle arusaamatuks. Võib olla on liialt palju Life News-i vaadanud, võib olla veel miskit. Venelastest vabatahtlikud on tulnud võitlema Kiievi hunta ja fašistide vastu. Pedede vastu ka muidugi. Nimetatud kamba võitlusvõime on üsna madal. Sõjast teatakse kas arvutimängude või filmide kaudu. Muidugi on ka väikesi erandeid. See kamp lastakse tavaliselt ukrainlaste kallale koos teise grupi esindajatega, kahju neist ei ole kuna nende kausutegur on veidi enam kui madal. Üldiselt situvad nad end peale esimest tulevahetust kiirelt täis ja üritavad koju tagasi sõita. Kui see ei õnnestu siis etendavad nad Ukraina põldude väetise tänuväärset osa. Nimelt pole nende kohta sageli midagi teada ning seega on raske ka neist järgi jäänud tükke panderolliga kuskile saata isegi kui selleks soov on. Tavaliselt aga pole ka erilist soovi. Kohalike idikate jaoks on nad võõrad, ning proffidele oli juba enne selge et nad väetiseks ümber töödeldakse. Seega aetakse nad tavaliselt niisama kuskile auku, puhtalt sanitaarsetel kaalutlustel.
  4. Neljanda osa moodustavad Ahmetovi ja Regioonide Parteile alluvad relvastatud salgad. Ühte näiteks juhib endine “Berkut”-i töötaja Hodokovski. Nad on tavaliselt siiski mingi ettevalmistuse saanud, ning tihti ka professionaalid. Tegelevad põhiliselt Ahmetovile kuuluvate äride ning Regioonide Partei liikmete vallas – ja kinnisvara kaitsmisega kogu ülejäänud loomakarja eest. Sellel samal põhjusel esineb tihti konflikte ning tulevahetusi kõigi ülejäänutega. 
  5. Viies alaliik on nn. “libavabatahtlikud”. Neid nimetatakse küll vabatahtlikeks, kuid tegelikult on nad palga eest tavaliselt Venemaalt värvatud. Nende seas on erineva ettevalmistusastmega professionaale, ning suur osa kadõrovlasi, sulimlasi (tšetšeene kes on teeninud Sulim Jamdajevi pataljonis) ja osseete. Ka palk on suht erinev, sõltub kuidas värbajaga kokku on lepitud. Kogu eelnevast kambast kõige parema väljaõppega ja suhteliselt pädevad. Sooritavad vajadusel nn. põhilööke kui kogu eelnev anaalsete klounide kari on valitsusväed juba ära väsitanud.
  6. Vene regulaararmee esindajad. Inkognito. Etendavad enda kuulumist mõne eelpoolmainitud alaliiki. Tavaliselt mingi kitsa eriala esindajad nagu näiteks BUK-i operaatorid või siis GRU diversandid. Erinevad kõigist teistest selle poolest, et alluvad otse Moskvale ning peavad kogu ülejäänud kampa üsna õigustatult ahvikarjaks. Septembri alguseks on nende hulk oluliselt täiendust saanud Venemaalt kohale saadetud jõudude näol. Uustulnukate juures on rohkesti neid, kes tõsimeeli usuvad, et viibivad Rostovi polügonil õppustel. Kui mingid ukrainakeelsed teeviidad või kohanimed ette jäävad, siis on see lihtsalt mingi arusaamatus.
  7. Identifitseerimata tegelased ehk UFO-d. Ei lenda, ei kanna eraldusmärke kuid on relvastatud. Sajavad kaela kui kuskil on peremehetut vara hõivamiseks. Tihtipeale tuleb see vara muidugi enne peremehetuks teha, kuid need on juba pisiasjad. Võivad kuuluda nii Ukraina armee kui separatistide hulka, võivad ka üldse mitte kuskile kuuluda või näiteks  saabuda isegi Valgevenest lihtsalt  natuke nalja ja soomust tegema.
10659164_288834987988624_6670316149923453702_n

– Kop, kop … – Kes on? – See on postiljon Petšikn, mul on teile pakk – vene dessantväelane. Aga kätte ma teile seda ei anna, sest vene sõjaväelasi Ukrainas ei ole!

Lisan siia ka kõige meeldejäävamad separatismis osalejad.

Putin 

Lihtsalt Putin

Natalja Poklonskaja.

nataljapoklonskaja

Prokurör Natalja

Ei olegi nagu otseselt separatist vaid hoopis uus Krimmi peaprokurör. Samas ilmselt netiavarustes kõige enam levinud. Sai kuulsaks oma youtube-i ülesriputatud esinemisega  https://www.youtube.com/watch?v=4I3vCT9ss5E kutsudes kõigis anime sõprades esile siiani vaibumatu erutuse. Ma ei tea kui palju otakusid ja hikkisid minu blogi loevad, ma pakun et vähe. Seega animega mitteseotud isikutele selgitan, et närveldav Poklonskaja esines väga anime-stiilselt. Seal nimelt peetakse naisolevuse sarnast kergelt kogelevat ja allasurutud tunnetega käitumist eriti seksikaks. Noh, jaapanlased on alati omaette tegelased olnud.  Lisaks siia veel ka Donetski kultuuriministri Natalja Voronina.

NataljaVoronina

Veel üks Natalja. Tõsi küll mitte prokurör vaid erialalt moedisainer.

Seda kõike lihtsal põhjusel, et edasi lähevad asjad palju hullemaks. Oluliselt hullemaks. Vaadake seni veel viimast korda ilusaid inimesi.

Oleg Tsarjov.

carjovsharikov

Nagu kaks tilka vett. Vasakul Tsarjov… või Šarikov…

Unikaalne nähtus. Teine inimene maailmas (peale George Däbljuu Bush-i) kellel on negatiivne IQ. Välimuselt meenutab Bulgakovi “Koera südame” peategelast Poligaf Poligrafovitš Sharikovi. Muude näitajate poolest tegelikult ka. Regioonide Pareti aktivist ja hetkel väga aktiivne separast. Kolomoiski ohver. Nimelt võttis viimane temalt terrorismi toetamise eest  ära Dnepropetrovskis asuvad ärid ning kinnisvara. Tsarjov oli need eelnevalt muidugi Janukovitši abil teistelt ära võtnud. Kuid nagu ma juba enne mainisin on äritegemiseks vaja peale äri enda veel ka mõistust, siis sattus ta kiirelt võlgadesse ning pidi FSB kontrolli all olevatelt ärimeestelt laenu võtma. Hetkel Voldemari isiklik ori. Kuigi viskab vahest ka vimkasid. Korduvalt kolakat saanud nii Maidani aktivistide kui ka separastide poolt. Maidani aktivistid peksid teda selle eest, et ta on suur suguelund, separastid aga selle eest et ta üritas püksi pista neile Moskvast saadetud kaht miljonit dollarit. Sai kuulsust juurde nii tema majast leitud fotode pärast kui ka oma Odessa traagiliste sündmuste puhul tehtud videopöördumise tõttu. https://www.youtube.com/watch?v=ys6F_gdoozw

carjov

Ei shuutingus osalenud modellid ega kompositsiooni kunstiline juht pole omapoolseid kommentaare andnud mida nimetatud pilt vaatajale ütlema peaks. Seega laske fantaasial lennata.

Videos süüdistab ta Odessa ohvrite eest justkui Parempoolset Sektorit, kuid hiljem teemat arendades kinnitab ta et süüdi on hoopis tema Regioonide Partei. Mis ta lõppkokkuvõttes öelda tahtis jääbki selgusetuks ilmselt ka temale endale. Tema sarnaste inimeste puhul tekkib mul alati kahtlus nende lolluse loomuliku päritolu suhtes. Mul on alati karvane tunne, et nad on seda kuskil eraldi juurde õppimas käinud ehk end mõnel muul moel täiendanud. Abielus Larissa Tsarjovaga. Nii imelik kui see ka pole siis Larissa kohta on kuulda, et ta pidi üsna mõistlik ja intelligentne inimene olema. See tõendab veelkord tõsiasja et intellekt sugulisel teel ei levi.

Irina Filatova.

irinafilatova

Kultuuriminister on kultuurne.

Luganski Vabariigi kultuuriminister. Kätte on jõudnud hetk, kus üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Lisaks vaid niipalju, et oma ministriks oleku ajal on proua end kõvasti täiendanud. Nüüd teab ta et Gorlovka on linn Donetski oblastis ja mitte eriline suhuvõtmise tehnika. Mille pärast me ilmselt kõik tema üle rõõmsad oleme ja edaspidisteks saavutusteks edu soovime.

Arseni “Motorola” Pavlov.

-_844

Motorola nagu ütleks meile – “Bling, bling!”

Donetski Vabariigi militaargeenius, sõjapealik, videopöördumiste autor, eluvend, endine autopesula töötaja, kriminaalkurjategija ja muidu poolemeetrine värdjas. Väidetavalt jäi Venemaal millegagi politseile vahele ning talle anti valida kas läheb vangi või Donbassi. Tema valis teise variandi. Kuulsust kogus põhiliselt igat liiki videopöördumistega, muuhulgas ähvardas ta hiljuti Poolat kui too ei andnud Šoigu lennukile õhukoridori. https://www.youtube.com/watch?v=JZ15ZWo5VRY Lisaks kogus ta veel kuulsust kui abiellus (väidetavalt esimesest abielust lahutamata) mingi endast peajagu pikema Dombabwe mõrraga.

motorolawithoutmark

Ma ei tea kuidas teie, aga mina muutun mõttest et sellised paljunema hakkavad väheke nagu murelikuks.

Aleksandr “ Babai” Mozajev .

babai

Babai. Kevadtalvine kollektsioon.

Habemik kurat teab misasi. Vist kasakas, kuigi on liikvel ka teooria, et tegu on alkohoolikust teatrinäitlejaga. Separatistide moskott tänu oma eepilisele habemele. Kevadel armastas kõikvõimalikes kohtades kaamera ees poosetada ja salvestada videopöördumisi kus lubas homne päev Kiievi peale minna. Kui Kiiev mai kuus peale presidendivalimisi alustas terrorismi vastast operatsiooni, tõmbas kiirelt lesta. Kasakale omaselt tal ilmselt peale tonnide viisi pontude midagi muud ette näidata ei olnud. Kuhu nimelt ta kadus polegi teada. Käivad ringi veel erinevad teooriad et ta jõi ennast surnuks või siis löödi teiste poolt purjus peaga kasti ning maeti kuskile peldiku taha. Igatahes rohkem pole teda kuskil enam näha olnud.

Igor “Strelkov” Girkin.

gbOy66uoF0Q1

EI ole ma midagi haavatud! Ma olen natuke surnud…

Veel üls militaargeenius, Jevgeni Onegini, Anton Denikini ja Wolfgang Klauzewitz-i reinkarnatsioon ühes isikus. Vuntsiline. Videobloger, väejuht, usukannataja ja aktiivne twitteri kasutaja. Ausalt öeldes kogu seltskonnas kõige omapärasem tegelane, imelikul kombel lihtsalt patrioot ja mittevatnik. Üldiselt jätab alati kergelt nukra ja mõtliku mulje millega mõnes mõttes meeldivalt erineb ülejäänud ülemeelikult joviaalsetest idiootidest. Täheldatud on ka intellekti olemasolu. Ühtedel andmetel endine GRU major, teistel ajaloolasest arhiivitöötaja. Rekonstruktor. Mingi aeg oli Donbassi Vabariigi relvajõudude juhataja. Venelastest patriootide seas uskumatult populaarne, läbiviidud küsitluste tulemusena sooviks rahvas teda Vene Föderatsiooni presidendina näha.

Kõigile jäi ta ennekõike meelde oma videopöördumiste ning sõjategevuse kokkuvõtetega.  Mis on ka arusaadav, kuna tema pöördumised ja analüüsid olid kõike muud kui igavad. Küll püüdis ta kinni mingeid NATO neegreid, küll naissnaipreid Pribaltikast, hävitas Ambrams-i tanke ning muid lennukikandjaid, mida pahad ameeriklased olid Kiievi huntale appi saatnud. Ning lisaks sellele armastas ta kogu aja kurta, et keegi teda ei aita, kasakad lasevad jalga ning kohalikud ei astu maakaitseväkke. Temast on isegi pisike muusikavideo tehtud. https://www.youtube.com/watch?v=Bz_-tCo99Ms

Jääb veidi arusaamatuks miks Girkin kasutab pseudonüümi Strelkov. Üldiselt pseudonüüme siiski kasutavad näitlejad, kurjategijad, kirjanikud, revolutsionäärid ja igasugu muud prostituudid. Sõjaväelaste juures pole sellist asja täheldatud. Ilmselt nimi Strelkov kõlab nagu väheke militaarsemalt kui Girkin ning selles oligi kogu põhjus.

Esindab naivistlik – patriootilist suunda. Niipalju kui mina olen netiavarustes märganud ning oma tuttavatelt kuulnud genereeris ta ideed, kus Novorussia saab iseseisvaks ning seab seal sisse venelaste patriootliku valitsuse ilma Putinita. Eksole… Selle asemel et Volli lihtsalt kasti panna ja Venemaal kord majja lüüa, on tarvis naabrilt pool riiki ära rabada ning seal siis mingi maapealne paradiis luua. Nimelt ei pea Vene rahvuslased Putinit piisavalt venemeelseks, kuid sellest juba järgmises jutus. 

Ilmselgelt tekitas Putinis rämedat butthurt-i. Esiteks armastab Putin ise igasugu reitinguid ning ei kannata kui keegi temast ette läheb. Teiseks kritiseeris Girkin pidevalt Putninit tema tegevusetuse pärast ning laskis stabiilselt eetrisse sloganit stiilis “Novorussia on Putini poolt reedetud, keegi ei aita meid”. Kolmandaks ajas Putinit närvi ühe enam võimust võttev Girkini jumalikustamine. Nimelt hakati juba Girkinile omistama nähtust mis seni vaid Putinile kuulus. Selle nimi on kas “Putini Plaan” või siis uut moodi “Girkini Plaan”. See tähendas seda, et kui isegi kõik ümberringi paistis puhta perses olema ning keegi ei saanud aru mis toimub, sai alati öelda, et see on kõik plaanipärane. Putin/Girkin on kõik läbi mõelnud. Kui plaan ei tööta, siis nii oligi plaanis. Kui Kiievi peale tungimise asemel lastakse Slavjanskist jalga, siis oli ka see tegelikult plaanis. Isegi kui Girkini tegevust ei saa iseloomustada kuidagi teisiti kui venekeelse väljendiga ” Хуй украл и в жопе спрятал” siis on selle taga ikka mingi superhea ja kaval plaan, millest tavainimene ei saagi kunagi aru.

Ilmselt sai Girkinile saatuslikuks just nimelt säutsumisharrastus. Nimelt oli just tema see, kes twitterisse rõõmsa postituse Ukraina Õhujõudude AN-i allalaskmise kohta postitas. Kui tunni jooksul selgus, et alla lasti Malaisia reisilennuk, siis ta muidugi oma säutsu kiirelt eemaldas, kuid nagu teada mäletab internet kõike. Lasu sooritanud BUK kompleks on juba ammu Venemaal ja molekulideks lahti võetud. Ka Girkin on nüüd Venemaal ja ma kahtlustan et ka osadeks jagatud. Arvestades tema armastust avalike pöördumiste vastu on ta kuidagi väga kahtlaselt vait. Kurjad keeled räägivad et teda oli nähtud Rostovis läbilastud jalaga ning ühe sõrme võrra vaesemana kuna ta eriti ei tahtnud Venemaale evakueeruda ja teda tuli selleks evakuatsiooni korraldanud GRU töötajate poolt natuke füüsiliselt mõjutada.

Rinat Ahmetov.

ahmetov_10677b

Onu Rinat mõtleb sehvtist.

Oligarh, poliitik, FSB tuhvlialune, Kõge Paksem ja Karvasem Separatist, poolenisti tatarlane, kriminaalne autoriteet ja muidu tore inimene. Viimased 10 aastat Dombabwe ja Luganda ainuvalitseja. Regioonide Partei rahastaja. Tegelikult lõi ta üsna omapärase poliitilise partei, mille ainsaks eesmärgiks oli olla pumba juures ja oma liikmeid rikastada. Mingit muud reaalset platvormi neil ei olnud. Meenutab selles mõttes nii Ühtse Venemaa parteid kui ka meie endi Reformierakonda (wannabe variant sellest Keskerakond). Alustas kriminaalse autoriteedina, hiljem ärastas endale peaaegu kogu Luganski ja Donetski tööstuse. Toodangut realiseeris põhiliselt Venemaale, ning sai tihti sealt ka investeeringuid. Omab ka Venemaal teatud ärisid. Siinkohal pole mingi erilise ärivaistuga silma paistnud, ning püsis vee peal ennekõike Janukovitši abiga riigieelarvest tulevatele dotatsioonidele ning asjast huvitatud FSB taustaga vene ärimeeste investeeringutele. Osales aktiivselt oma feodaalriigi elanike zombeerimises. Lõi unikaalse keskkonna poliitikas osalemiseks. Tal piisas vaid oma tehaste töölistele käsk anda kelle poolt valida, ning vajalik tulemus oli alati käes. Omas Kiievi võimudega mitteametlikku lepingut – tema ei sega Kiievit, Kiiev ei sega teda. Peale Maidani alustas omast arust kavalat mängu et laveerida Kiievi ja Moskva vahel. Hetkel küll on vara öelda kuidas tal see õnnestus, kuid hetkeseisuga mitte eriti. Viimane aeg pigem tuntud videoblogerina kes paiskab internetiavarustesse oma kõrgest filosoofiast kantud ideid. Tundub et muuks ta enam võimeline ei ole. Kuigi mine sa tea, ehk läheb Voldemaril teda veel vaja.

Ülejäänud tegelased nagu Hodokovski, Bezler, Näärivana Gubarev, Zaharchenko, ja Bolotov oma keskpärase käsutäitja olemuse ning totaalse lulz-ide puudumise tõttu mingit erilist huvi endast ei kujuta. Enamus neist tegelastes on juba oma ametist kas ise lahkunud või kõrvaldatud ning nende kohale on asunud otse Moskvast määratud oluliselt pädevamad asjapulgad. Lihtsalt Putja nägi et see klounikari vähe sellest et ei ole suuteline pealetungile asuma, vaid saab lähima kuu aja jooksul lihtsalt tuimalt ukrainlaste käest kolaka kätte. 

Rohkem soolikaid, verd ja koemahla

Vaatame nüüd lühidalt ka antiterrori operatsiooni, mida Ukraina valitsusväed ja vabatahtlikud vahelduva eduga läbi viisid.  Kõik vene keelt valdavad huvilised võivad hronograafiat internetiavarustest ise otsida. Kes keelt ei oska, neil läheb muidugi raskeks, Lääne pressis ilmub üsna kasinalt sellealast infot.

Separatistid haarasid Regioonide Partei tegelaste toel enda valdusesse peaagu pool Luganski ja Donetski oblastitest. Osaliselt kaasati kohalikke marginaale, osaliselt Venemaalt saabuvaid jõude. Piiriületamine oli lihtne, piiri peaaegu ei eksisteerinud. Ei, loomulikult olid olemas piiripunktid ning piiripunktides ka piirivalve. Samas oli just läbi Donetski ja Luganski 20 aastat käinud salakaubavedu, mida omakorda kontrollis Regioonide Partei. See tähendab, et paljud piirivalve ametnikud said neilt juba aastaid palka et õigeid saadetisi üle piiri lasta. Lisaks sellele oli arvukalt salakaubavedajate radasid ja baase, mis kõik võeti nüüd separatistide kasutusse. 

Raske öelda, mis oli Putini esialgne plaan. Kas ta arvestas siiski kogu nn. Novorussia hõivamisega või siis plaanis piirduda vaid nende kahe regiooniga. Igatahes kui kuskil mujal mässu ei tekkinud, oli selge, et edasi liikumine pole enam sugugi nii lihtne. Separastid ja vene palgasõdurid oleks oma tagalasse saanud üsna rämeda partisaniliikumise, kuna enam vähem arvestatavas koguses elanikkond toetas neid vaid Luganskis ja Donetskis. Arvestame siinkohal tõsiasjaga et Putin ei saanud hakkama isegi pisikese Tšetšeeniaga, kellel regulaarvägi puudus üldse. Mis me siis Ukrainast räägime. Tšetšeenia on suhteliselt rahulik vaid tänu seltsimees Kadõrovile, kes kohalikke ohjes hoiab ning Moskvast riigieelarvest tohutuid summasid saab. Muist jätab kodanik Kadõrov omale, muist jagab laiali, et rahvas väga ei nuriseks. Donbassis üritas näiteks härra Ahmetov Kiieviga suhtlemises Kadõrovit mängida. Kui jätame välja üldpilti rikkuda võiva  mineviku vimma ja himu venelastele kätte maksta, pole Tšetšeenia iial nii rikkalt elanud. Seega obkektiivselt on tšetšeenidel põhjus rahul olla. Eks see ole muidugi näilik. Sealne elanikkond on väga omapärane kontingent kes võib ka 60 aastat tagasi toimunud solvangu eest üks hetk ilma ette hoiatamata kõri maha tõmmata. Seega pole Putin Tšetšeenias faktiliselt midagi lahendanud. Kui lakkab dotatsioonide vool hakkab kogu tsirkus otsast pihta. 

554px-Vatnic_kadyrov

Vatnik arvab et tšetšeenid on võidetud.

Teisest küljest saab ka Moskva kindlasti aru, et Donbass ja Lugansk on Venemaaga liitmisel kaks suurt doteeritavat regiooni. Juba tänu Krimmile Venemaa eelarve ägab ja krägiseb, neid kahte uut subjekti ta üle ei elaks. Seega oleks mõttekas nad jätta siiski eristaatuses Ukraina koosseisu ning nende läbi omada mõju Kiievi poliitikale.

10639383_10154540726200655_7302762741883957448_n

Strelkov – Girkin nüüd ka tinasõdurina.

Konflikti alguses viibis Ukraina armee äärmiselt haledas seisundis. Krimmi okupeerimisele nad ei suutnud üldse kuidagi reageerida. Ilmselt oli see ka üks põhjustest, mis ärgitas Putinit kogu Ida – Ukrainaga katsetama. Ometi suutsid ukrainlased üllatavalt kiirelt oma jõu taastada ning alustasid mais peale presidendivalimisi pealetungi terroristide aladele. Arvestame siinkohal reaalsusega. Ukraina armee viibib siiani üsna näruses seisus. Juhtivad kohad on täidetud kas andetude ja onupojapoliitika tulemusena pukki pääsenud kindralitega. Paljud on sealjuures FSB palgal. Paljud on lihtsalt põhimõttelagedad altkäemaksu võtjad, kes on valmis infot vaenlasele müüma. Lähtutakse ikka vanast ja heast nõukaaegsest doktriinist mille omal ajal sõnastas seltsimees Žukov – “Ärge sõdureid säästke, eided sünnitavad uued asemele!”. Vabatahtlike üksusi võimud eriti ei usaldanud ning raskerelvi neile ei eraldanud, tihti mindi automaat käes tankidele vastu. Palju rindele saadetavast varastati ära igat liiki varustusohvitseride poolt. Väga tihti puutusid patrioodid kokku banaalse sõjaväelise bürokraatia ja venitamisega. Nüüd kujutage endale ette mis saast nende vastu sõdis, kuna isegi selline armee oli võimeline separastid kolme kuuga peaagu ära hävitama. Ei aidanud ka see, et Venemaalt neile pidevalt abi saadeti. Putini loogika oli lihtne, kui tekkis küsimus kustkohast võtavad väidetavalt lihtrahvast ülestõusnud raskerelvi vastati, et vallutatud Ukraina sõjaväeladudest. Relvastus oli nii Ukrainal kui Venemaal tõepoolest üsna sarnane. Ehkki tihti saadi separastide käest kätte relvi, mida kasutavad ainult Venemaa sõjajõud. Sellepärast oligi ukrainlastel oluline enda käes hoida Luganski ja Donetski lennuvälju. Muidu oleks separastidel ka lennuvägi tekkinud. See et ukraina lennukeid seal ei olnud, poleks ilmselt kuidagi Kremli propat mõjutanud.Kuna Ukraina vägede vastu sõdis kohalik lumpen ning Venemaalt saabunud ajupestud vabatahtlikud palgasõdurid, siis võttis sõda kiirelt äärmiselt julma iseloomu. Selge, et selle nürimeelse vatnikukarja kätte oli parem elusast peast mitte sattuda.

7038_289752294563560_4669255483319001303_n

Üllitise postitaja nimetab seda militaarhuumoriks. Hukkunud Ukraina sõjaväelane on riputatud telefoniliinile.

Ukrainlasi päästis olulisel määral see, et vastaspoolel oli umbes sama suhtumine kui neil endil ehk siis bardakk, avos ja pohhui. Lisaks veel see bioloogilisest saastast kokku pandud kontingent ei suutnud efektiivselt sõdida. Mingit korda nende seas luua oli mõttetu, pealegi kandsid nad nii suuri kaotusi, et enam ei leidunud vajalikus koguses lolle Ukrainasse saatmiseks. Õige pea oli Vovale selge, et Luganda ja Dombabwe vabariigid ei pea ilma välise abita enam kaua vastu.  See tingiski Venemaa regulaarvägede paiskamise üle piiri. Kuid ka nüüd jäi Voldemar pedantseks mendiks, kes siiani eitab oma vägede kohalolu ja püüab korrektne välja paista. Ukraina väed pidid selle tulemusena taganema. Hetkel tundub, et rinne on stabiliseerunud.

Hetkel on Ukraina ja Venemaa/DNR/LNR vahel sõlmitud midagi vaherahu taolist. Ma hästi ei usu, et see kaua püsib.

Mida peaks Ukraina tegema?

Eks siis ühinen ka mina nende tuhandete päris –  ja mänguanalüütikutega kes ohtralt Ukrainale soovitusi jagavad. Iseenesest on soovitused lihtsad – teha Voldemaril elu võimalikult raskeks. Kui see sõjaliselt ei õnnestu, siis muud moodi. Nimelt soovib Putin jätta nii Dombabwe kui Luganda Ukraina kosseisu. See on ka loogiline, nende kahe dotatsioonilise regiooni ülalpidamiseks tal raha ei ole. Lisaks sellele on tal vaja kogu Ukrainat ja mitte mingit kaht oblastit, kes talle nii ehk naa lojaalsed olid. Nagu juba enne öeldud on Putinil vaja instrumenti riigi sees, mis annaks talle võimaluse Ukrainat kontrollida. Seega mu meelest oleks nii Dombabwe kui Luganda tarvis kuulutada Venemaa poolt okupeeritud tsooniks. See vabastab Kiievi kohustustest seal sõjakahjusid likvideerida ning separatiste ülal pidada. See kohustus läheks üle Moskvale. Iseasi kas Moskva seda kanda võtaks, aga selge et ilma välise abita oleks need kaks oblastit väga kiirelt sügavas jamas. Psühholoogiliselt oleks see raske. Ja ilmselt ka mitte väga õiglane, kannataks ju sellest ka need inimesed, kes asjasse ei puutu ning pole separaste kunagi toetanud. Aga samas oleks see odav, kindel ja praktiline viis probleemi lahendust lähemale tuua. Soovijad võivad sellest piirkonnast lahkuda, separatistid aga omaette elama hakata ja tunda rõõmu et nad ei toida enam Ukrainat. Samal ajal peaks Ukraina lahendama oma siseprobleeme ning ehk ka kasutama NATO ja lääneriikide poolt antavat abi oma armee ja ühiskonna uuendamiseks. Ilmselt on ukrainlased nagu pingviinid, kes on teada uhked linnud ning ilma korraliku tümakata lendu ei tõuse. Kui nad ei leidnud motivatsiooni rahuajal oma riiki üles ehitada, siis ehk annab väline tümakas neile selleks piisavalt inspiratsiooni. Sest luuk ät dä prait said – veel aasta tagasi polnud ukraina rahvust veel olemas. Putini agressioon liitis inimesed. Vajadusest ümberkorralduste järgi ainult räägiti, ja seda ka vaikselt. Nüüd on see eluliselt tähtis ja ma loodan et ukrainlased sellega ka hakkama saavad. Kogu Putini poolt korraldatud jama aitas ukrainlastel enda seast üles leida reeturid ja välismaa agendid. Ehkii neid on kindlasti veel päris palju kuskil peidus.

Share

13 kommentaari Ukraina vol. 2

  • Wormwood

    Tahaks siinkohal lihtsalt öelda, et Sinu postitused on otsast otsani puhas kuld! Aitäh kirjutamast ja kui jõudu jagub, siis kirjuta kindlasti veel.

    • Antroposoof

      Kommentaariga täiesti nõus. Minu küsimus on lõigus Kiievi kohta kasutatud termini antroposoof kohta: kas ei soovinud autor mingi teise teadusala esindajat mainida (antropoloog?) või tõepoolest peab silmas http://et.wikipedia.org/wiki/Antroposoofia põhimõtteid järgivat inimest. Sel viimasel juhul on väited “ukrainlased on vaat sellised, kõik venelased vaat sellised ja kataloonlased hoopis vaat sellised” ekslikud.

  • Väga hea stultoloogiline analüüs. Kiitus 🙂

  • matu

    Telefoniliinile ? Taga seda toetavaat masti vaadates ütleks, et kõrgepinge liinile – mitte 10 kV külavaheliin, vaid midagi kõrgemat – nt vahemikus 50 kuni 110 kV, mis aleveid ja linnu ühendab.

  • Toomas

    Paris humoorikalt kuid samas tõeselt kirjutatud. Selle “telefoniliini otsa riputatud” hukkunu kohta ütleks niipalju, et pilt on tehtud varitsuses õhku lastud Ukraina soomuki juures ja tõenäoliselt lendas too keha seal kohal rippuva kõrgepingeliini otsa plahvatuse jõul… just kõrgepingeliini otsa ja teda mitte ei riputatud. Olen kirjutise autoriga sama meelt, et kõige parem oleks see ala venelastele jätta… Sest ilmselgelt on need inimesed seal ajupestud ning töötaks igal võimalusel Ukraina läänepüüdlustele vastu… läänes on ju peded. Las nad siis ehitavad ise üles ja istuvad oma lollikarjaga seal… Ukrainast eraldi. Üks läheb oma teed ja teine oma. Jätta Ukrainale see vandikari ja varemed tähendaks Ukrainale korralikku arengupidurit. Kõige parem käkk oleks see venelastele jätta.

  • Kuningas

    Kust selline vant ja lollakas võetud on nagu see Toomas?

  • kunnpunn

    munndrakoon, kle, anna oma pusheri tel nr, tahaks kaa proovida …

  • Vatnik ja muu säärane jura on ajupestutele. Head raha saad selle jura eest, eks? Kas oled ka juut? http://rutube.ru/video/a233389fe344d6509d4920849f13f6c7/?ref=logo

    • Huvitav kas kõik “Teadja” omale kasutajanimeks võtnud tegelased on kibestunud poriloopijad või vaid üks indiviid on selle gigantse mainekujundusega “teadjatele” hakkama saanud?

      Aga siinsele blogijale jõudu ja jaksu jätkamiseks. Kõik faktid ei pruugi ju päris täpsed olla (kellel oleks?) ja kõigega ei pruugi ju ka lugedes nõustuda kuid väga lahedalt ja loetavalt kirjutatud tekst igatahes.

  • Taavi

    Siitpoolt ekraani tunnustav õlalepatsutus. Meeldiv on lugeda verbaalakrobaatikat, mille eesmärgiks pole “…üheksa aastat mitte midagi otsustada…”

    Jaksu ja kiiret klaverit, mis jaksab mõttejooksuga sammu pidada. Et järgmist annust ei peaks enam nii kaua ootama;)

  • Eduard

    Sellist grafomaaniat tõlgendatakse päris mitmes arenenud riigis rahvusliku viha õhutamiseks! Ja selle eest on ette nähtud reaalsed karistused! Oleks mõistlik ka eestikeelses interneti osas see sisse viia!
    Kogu kirjutise eesmärk on minu arvates ainult viha õhutamine.
    Miks see tegelane seda teeb mina ei tea, aga reeglina selle taga on kompleksid, elus pettumine, kibestumine ja soov ennast tähtsaks teha… Mis siin ikka, edu! 🙂
    Mis puudutab siin tooduid “fakte”, siis meenutab see mulle CIA vastust ajakirjanike küsimusele “miks te väidate, et Malaisia lennuki tulistasid alla separatistid?” – “A me Facebookist lugesime…” 😀

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>